Lisaks veebifailidele publitseeritakse mäendusartikleid jm infot elektroonilistel infokandjatel.
Tavalisemad nendest on CD-ROM-id.
2009 - Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior
2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine
2007 - Kaevandamine parandab maad
2001 - EMS 1.1
laupäev, September 19, 2009
reede, Mai 22, 2009
Eesti Mäekonverents 2009 konverentsi "Mäenduse maine" ettekanded
Eesti Mäeselts koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liiduga korraldas reedel, 8. mail Põltsamaal Mäekonverentsi, mille teemaks on sellel aastal „Mäenduse maine“.
Konverents jagunes kaheks paneeliks, millest üks keskendus mäenduse ja meedia vahelisele suhtlemisele (paneeli modereeris Hardo Aasmäe ning esinesid Veljo Haube OÜ Väo Paas juhataja ettekandega Kaevandamise maine, Enno Vinni Maidla vallavolikogu esimees ettekandega Kaevandamise maine Maidla vallas ja Anto Raukas OÜ Maardu Graniidikaevanduse juhatuse liige ettekandega Maardu graniidikaevanduse maine ja selle avamise tehnilised võimalused) ja teine mäeinseneride järelkasvuga seotud temaatikale (paneeli juhib AS Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ning esinesid Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees ettekandega EMTEL ja Krõõt Nõges Tallinna Tehnikaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist ettekandega Kuidas kommunikeeruda gümnasistidega?).
1. 08052009_maekonverents_gymnasistid_ettesaadetud
2. Maekonverents
3. Kaevandamise Maine
4. Kaevandamise Maine Maidla Vallas
5. EMK09(MaarduGraniit_maine)Õ
Konverents jagunes kaheks paneeliks, millest üks keskendus mäenduse ja meedia vahelisele suhtlemisele (paneeli modereeris Hardo Aasmäe ning esinesid Veljo Haube OÜ Väo Paas juhataja ettekandega Kaevandamise maine, Enno Vinni Maidla vallavolikogu esimees ettekandega Kaevandamise maine Maidla vallas ja Anto Raukas OÜ Maardu Graniidikaevanduse juhatuse liige ettekandega Maardu graniidikaevanduse maine ja selle avamise tehnilised võimalused) ja teine mäeinseneride järelkasvuga seotud temaatikale (paneeli juhib AS Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ning esinesid Rein Voog Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees ettekandega EMTEL ja Krõõt Nõges Tallinna Tehnikaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist ettekandega Kuidas kommunikeeruda gümnasistidega?).
1. 08052009_maekonverents_gymnasistid_ettesaadetud
2. Maekonverents
3. Kaevandamise Maine
4. Kaevandamise Maine Maidla Vallas
5. EMK09(MaarduGraniit_maine)Õ
reede, Mai 08, 2009
Konverentsi ülevaade
Siit leiate Põltsamaal toimuva mäekonverentsi ülevaate ja edaspidi ka järelkaja.
Esimesed järeldused:
Hüpoteesid teemal- miks on kaevandajate maine halb?
Kasusaajate ring on väike?
Riik on õhuke, kontroll on olematu.
Mäetöösturil peab olema ka riigi poolt keegi vastas, kellega suhelda. Keegi ei tegele riigi poolt lubade andmisega.
Veelkord tulevad välja riigi poolt regulaarimata teemad: kuidas kompenseerida kaevandaja poolt tekitatud kahju kohalikule omavalitsusele.
Põlevkivivaldade finantseerimine on ebastabiilne. Kui kohalik omavalitsus saab kaevandajalt eelarvesse raha, võtab riik antavat raha vähemaks. Põlevkivi kaevandamisest saadav tasu kohalikule omavalitsusele on ebastabiilne, kuid sellega on siiski võimalik midagi ära teha.
Issand jumal! Sellisesse kohta ma küll tööle ei läheks - hüüab kaevandusmuuseumit külastanud kooliõpilane, sest just sealt jääb talle väär mulje tänapäevasest mäeinseneri tööst.
Tüüpilised küsimused:
Mis, Eestis on mäed vä?
Eestis ei ole ju mägesid?
Kas te uurite mägeseid?
Mis asi see mäeselts on? Mis see mäetöösturite liit on? Mis see mäeinstituut on? - Need on tüüpilised küsimused tüüpiliselt inimeselt.
TTÜ toodab insenere tööstuse poolt defineeritud vajadustele vastavalt. Praktikat korraldame koostöös TTÜ-ga ! EMTEL
Väga oluline on vanemate soovitus- eeskujud, arvamusliidrid ja sõbrad. Sihtgrupini jõudmiseks tuleb valida neile sobiv infokanal.
On ju teada, et mäeinseneri diplomiga saab tööd ja head palka igas olukorras, iga riigikorra ajal.
Veidi hilja on rääkida 12. klassi lõpus.
Tudeng peab käima praktikal, siis ta näeb, kuhu ta läheb.
Näitama peab kõiki mäeinimesi, erinevaid.
Eriala valikul on 2 olulist asja: eriala on huvitav ja eriala on perspektiivne.
EP järelkasvu programm on koostamisel. Suur osa sellest on kõrgem stipp. Stipisaamine peab sisaldama nõuet, et üliõpilane lõpatab nominaalajal mäeinstituudi.
Mäeselts ja EMTEL ei vastandu vaid koostöö juba toimib ja süveneb. EMTEL hoiab seltsi üleval, ja Mäeselts aitab EMTEL-i.
Videoülekanne
Pildid
Ettekanded
Paberkogumik
CD kogumik
Kogumiku veebileht:
http://www.maeselts.ee/maekonverents
ja
kava.
Esimesed järeldused:
Hüpoteesid teemal- miks on kaevandajate maine halb?
Kasusaajate ring on väike?
Riik on õhuke, kontroll on olematu.
Mäetöösturil peab olema ka riigi poolt keegi vastas, kellega suhelda. Keegi ei tegele riigi poolt lubade andmisega.
Veelkord tulevad välja riigi poolt regulaarimata teemad: kuidas kompenseerida kaevandaja poolt tekitatud kahju kohalikule omavalitsusele.
Põlevkivivaldade finantseerimine on ebastabiilne. Kui kohalik omavalitsus saab kaevandajalt eelarvesse raha, võtab riik antavat raha vähemaks. Põlevkivi kaevandamisest saadav tasu kohalikule omavalitsusele on ebastabiilne, kuid sellega on siiski võimalik midagi ära teha.
Issand jumal! Sellisesse kohta ma küll tööle ei läheks - hüüab kaevandusmuuseumit külastanud kooliõpilane, sest just sealt jääb talle väär mulje tänapäevasest mäeinseneri tööst.
Tüüpilised küsimused:
Mis, Eestis on mäed vä?
Eestis ei ole ju mägesid?
Kas te uurite mägeseid?
Mis asi see mäeselts on? Mis see mäetöösturite liit on? Mis see mäeinstituut on? - Need on tüüpilised küsimused tüüpiliselt inimeselt.
TTÜ toodab insenere tööstuse poolt defineeritud vajadustele vastavalt. Praktikat korraldame koostöös TTÜ-ga ! EMTEL
Väga oluline on vanemate soovitus- eeskujud, arvamusliidrid ja sõbrad. Sihtgrupini jõudmiseks tuleb valida neile sobiv infokanal.
On ju teada, et mäeinseneri diplomiga saab tööd ja head palka igas olukorras, iga riigikorra ajal.
Veidi hilja on rääkida 12. klassi lõpus.
Tudeng peab käima praktikal, siis ta näeb, kuhu ta läheb.
Näitama peab kõiki mäeinimesi, erinevaid.
Eriala valikul on 2 olulist asja: eriala on huvitav ja eriala on perspektiivne.
EP järelkasvu programm on koostamisel. Suur osa sellest on kõrgem stipp. Stipisaamine peab sisaldama nõuet, et üliõpilane lõpatab nominaalajal mäeinstituudi.
Mäeselts ja EMTEL ei vastandu vaid koostöö juba toimib ja süveneb. EMTEL hoiab seltsi üleval, ja Mäeselts aitab EMTEL-i.
Videoülekanne
Pildid
Ettekanded
Paberkogumik
CD kogumik
Kogumiku veebileht:
http://www.maeselts.ee/maekonverents
ja
kava.
kolmapäev, Mai 06, 2009
Konverentsil osalemine ja ekskursioon on kõigile tasuta
Konverentsil osalemine ja ekskursioon on kõigile tasuta. Eelregistreerumine ei ole vajalik.
Kui soovite osaleda pidulikul õhusöögil, siis tasuge osalustasu, mis on ka ühtlasi registeerumine.
esmaspäev, Mai 04, 2009
Soodne osalustasu
Mäeseltsi orgkomitee otsustas mitte tõsta Mäekonverentsi piduliku õhtusöögi osavõtutatasu. See on jätkuvalt soodsam kui möödunud aastal. Loe lisa.
CD kogumik
Konverentsiks annab Mäeselts koos Mäeinstituudiga välja tavapärase CD. Palume saata ettekanded, lisaartiklid, plakatid ja infomaterjalid hiljemalt 06.05.09 kl 13.00. Hilinevad saadetised paneme veebilehele. maeselts@gmail.com
Telli:
Postitused (Atom)
